Teraskonstruktsioonide töökoja jaoks ehitatud tööstusliku ladustamishoone kujundused

Metallkonstruktsiooniga hoone
1. Veergudevahelise toe roll: tagada tehasehoone raami üldine stabiilsus ja pikisuunaline jäikus; toimida külgtoena sambale, et määrata samba arvutatud pikkus väljaspool raami tasapinda; taluda tehasehoone teravaid pikisuunalisi horisontaalseid koormusi, peamiselt tuulekoormusi.
Projekteerimispõhimõte: Ristiristatud ümarterase kasutamisel painduva toena tuleb ümarterast pingutada (ümarterase pingutusaste sõltub teatud jäikusest väljaspool tasapinda), et see saaks tõepoolest edastada pikisuunalisi horisontaaljõude. Loomulikult mõjutab pingutamata jätmine konstruktsiooni üldist jäikust ja stabiilsust; mis puudutab seda, kui palju tuge konstruktsiooniüksusesse paigaldatakse, siis selle määravad pikisuunaline horisontaaljõud, terasvarda läbimõõt ja paigutuspõhimõte; ümarterase suuruse määrab toe koormus, üks asi on selge: spetsifikatsioonil pole pingutatud ümarterase saleduse suhtele piirangut (saleduse suhet pole vaja kontrollida, kui tõmbekandevõime on täidetud).

5. Liang
Laagritega toetatud komponente, mis kannavad peamiselt külg- ja nihkejõude ning mille peamine deformatsioon on painutamine, nimetatakse taladeks.
1. Funktsionaalsest vaatepunktist on olemas konstruktsioonitalad, näiteks vundamenditalad ja raamtalad (raamtalad (KL) on talad, mis on mõlemast otsast ühendatud raampostidega (KZ) või nihkeseintega, kuid mille silde-kõrguse suhe on vähemalt 5 m jne, koos vertikaalsete komponentidega, nagu postid ja kandeseinad, moodustavad ruumilise konstruktsioonisüsteemi; on olemas konstruktsioonitalad, näiteks rõngastalad, sillatalad, ühendustalad jne, mis toimivad pragunemiskindlate, maavärinakindlate ja stabiilsete konstruktsioonidena. (Liidestalad on ühendustalad, mis ühendavad konstruktsioonielemente. Nende ülesanne on suurendada konstruktsiooni terviklikkust. Liidestalad mängivad peamiselt üksikute raamide ühendamise rolli, et suurendada hoone külg- või pikisuunalist jäikust. Lisaks ühendustaladele ei kanna see muid koormusi peale oma raskusjõu ja ülemise vaheseina koormuse).
2. Ristlõike kuju järgi saab talad jagada järgmiselt: ristkülikukujulise ristlõikega talad, T-kujulise ristlõikega talad, ristlõikega talad, I-kujulise ristlõikega talad, U-kujulise ristlõikega talad, pilukujulise ristlõikega talad ja ebakorrapärase ristlõikega talad.
3. Talad saab vastavalt nende asukohale maja eri osades jagada katusetaladeks, põrandataladeks, maa-alusteks raamtaladeks ja vundamenditaladeks. (Katusetalad on katusekonstruktsiooni peamised konstruktsioonielemendid, mis kannavad roovituste ja katusepaneelide survet.)
6. Roovitusnaelad:
Peamised roovitid ühendatakse ja paigaldatakse katuse- ja välisseina konstruktsioonipostide ja -talade külge ning sekundaarseid roovitid ühendavad katusepaneelid ja välisseinapaneelid põhikonstruktsiooniga. Kaasaegsetes teraskonstruktsioonidega hoonetes kasutatakse üldiselt C/Z-kujulist terast. Maja roovitina kasutatakse Z-kujulist terast, millel on parem kandevõime ja mis on teraskonstruktsiooni sisemine tugikomponent. Peamised roovitid ühendatakse ja paigaldatakse katuse- ja välisseina konstruktsioonipostide ja -talade külge ning sekundaarseid roovitid kinnitatakse katuse- ja välisvoodripaneelide külge aluskonstruktsiooni külge.
7. Roovitusnaela tugi:
Lihtsalt toestatud pärlinite otstesse või pidevate pärlinite kattuvustesse roovitustugede paigaldamine aitab tõhusalt vältida pärlinite kaldumist või väändumist tugede kohal. Roovitustoed on sageli valmistatud nurkterasest või terasplaatidest. Vertikaalplaatide kõrgus on umbes 3/4 kõrgusest ja need on roovitustega ühendatud poltidega.